üks asi veel

Seniks kuni paremaid seiklusi pole (loe: kuni ma jälle maarjamaal pesitsen) kolib blogikirjandus tagasi sinna kus ta ennem oli. Kes teab, see leiab.

home sweet home

Peale kahte päeva lennukites-lennujaamades elamist, j6udsime elusalt ja tervelt (ja 6nnelikult) koju.

Seiklus selleks korraks l2bi ja blogi v6ib panna riiulile uusi ja paremaid aegu ootama. Ega’s nad tulemata j22.

ongi kõik

Tunni aja pärast peame hotellist välja koperdama, õhtuni linna peal tsillima, oma pagasi hotellist uuesti üles korjama ja taksosse.

Homme samal ajal magame me juba Londoni lennujaamas ja ootame neid kuldseid sõnu, kus keski tädi mikrofoni kriiskab, et flight N to Tallinn is now boarding.

Oeh.

Pacific Regency

Kolisime hotelli ära. Ütleme lihtsalt nii, et vannituba on suurem kui harju kesmine elutuba, ülejäänut kujutage siis ise ette. Toaga muidugi joppas ka, pandi meid ilusti 28. korrusele vaadet nautima (suva, et vaateks on teised, madamalad hotellid, ja hunnik kraanasid alles ehitusjärgus olevate hotellide katustel).

Igastahes, katusel basseinis on ujutud, basseini ääres lösutatud, kuumas vannis käidud ja nüüd võib hommikumantli selga tõmmata ja supersuurde voodisse lebosse minna. Kui nälg tuleb, siis peab end ka ainult telefonini upitama ja kohe tuuakse kõik hea ja parem voodisse kohale.

Oeeeh. Saadan Härra üksi koju ja jään ise siia elama, fain?

…

A ja ma siin paberitelt lugesin, et homme on basseini äärses baaris Ladies Night (vähemalt see on Tartul muu maailmaga sarnane – nädalavahetus algab kolmapäeval). Ehk siis ajan omale kleidi selga ja kontsad jalga, ja lähen (loodetavasti tasuta) kokse lürpima. Ihhhiii.

Täna oli viimane shopping, sest homme läheme oma lukshotelli viite tärni nautima ja ega siis ju ei saa seda kallist aega linna pääl ringijooksmisele raisata, siis on vaja katusel basseini ääres vegeteerida ja aeg-ajalt uut koksi näppu nõuda. Enihuu, peale sokkide ja mõne üksiku suveniiri me suurt muud ei saanudki, sest siinsed inimesed pole ju meie mõõtu. Teksaseid mai leidnudki, kõik olid liiga lühikesed ja liiga kitsad, mul tuli kohe täitsa paksu tädi tunne peale neid proovides. Ostsin siis esimesed ettejuhtuvad grannypantsid (loe: dressipüksid), mis on ka loomulikult veidi lühikesed, aga lennukis ja lennujaamas nendega lösutada kärab küll. Kosse ma kah ei saanud (minu jalanumbrit ka siin riigis ei tundu eksisteerivat) ja noh, jah. Mis seals ikka.

Üldiselt mingit tohutut ootusärevust veel ei ole. Eks ta vast homme tuleb, kui me hotellis istume ja mõtleme, et noh, ongi kõik, 2 ööd veel ja kojuminek. Imelik lausa.

ma lihtsalt pean ära mainima

Käisime täna poodlemas. Läksime siis ühte tehnikapoodi sisse, et mulle kõrvaklappe osta. Poisid poes tundusid pealevaadates täiesti tiptop noored tehnikapeded olevat. Et mitte põrsast kotis osta, lülitati mu klapid heli testimiseks ühe müüjapoisi telefoni, ja mida mina sealt kuulen? Alguses pani mulle selle läila dueti mängima, kus mingi paarike laulavad, kui väga nad üksteist ikka vajavad (“need you now” vmt?). Küsisin siis, et kas midagi, millel bass ka taga oleks saaks? Mis te arvate, mida ma sellepeale kuulata sain?

Backstreet Boys’i.

Klapid ostsin sellegipoolest ära, kõige nunnumad isendid mida ma eales näinud olen.

Aastavahetus oli võrdlemisi mage. Läksime küll KLCC tornide alla (kõik laulsid, et see on PARIM paik ilutulestiku vaatamiseks), aga no andke andeks, Ihastest tuleb ka rohkem pauku kui seal oli. Kogu asi ainult 5 minutit kestiski, ja sellest enamust me üldse ei näinud, sest pilvelõhkujad jäid ette. Pealegi hakkab mulle tunduma, et Eesti on ainus riik, kus eraisikule rakett kätte antakse ja kus sõna otseses mõttes öö otsa paugutatakse.

Raketi-teemale lisaks tundub mulle, et siinmaal shampust ei eksisteeri. Me käisime ümbruskonna poed läbi, ja no ei ole. Ei shampat, ei midagi kanget, muhvigi. Niiet seda ma ka aastavahetusel ei saanud. A mis seals ikka, egas see joomist siis ei takista. Eile tähistasime minu vananemisprotsessi  suure hulga õlle ja lürride viskikoksidega (kui keegi küsib, siis ma sain 21). Päris hea oli, hommikul muidugi ei olnud, aga sitta sellega. Kingituse sain ka! Kodus eputan sellega (vihje: on hõbedast ja käib käe külge ja maksab palju eurosid).

Minu enda plaan oma sünnipäeva nõela all veeta välja ei tulnudki. Mingipäev käisime ühes stuudios elu uurimas, aga nood tüübid seal rääkisid inglise keelt kohe väga vigaselt, ja ma ei viitsi seletada mida ma täpselt tahan kellelegi, kes must aru ei saa.

…

Enihuu. Üldiselt pole me väga midagi teinud. Me siin täitsa öökullideks ka ära muutunud. Enne kella 4 hommikul magama ei lähe ja ärkamise ajad on siis ka vastavad. Täna sain voodist välja kell 5 õhtul näiteks. Suurt vahet ei ole, aga kui me kuskile tuuritama minna tahame, peab ju ikka end varakult voodist välja ajama, ja see ei pruugi meie praegust reziimi arvestades väga hästi õnnestuda. Homseks paneme äratuskella, vaatab mis saab siis.